Kahte ühesugust olukorda ei ole olemas. Inimest ka mitte. Lõpuks tuleb ikka õppida iseennast tundma.

‎Kõigile ei sobi iga ette antud õpetus ühtemoodi. Alati saab arvestada inimese ainulaadsusega. Üldiseid arusaamu võib tekitada, kuid inimesele endale sobiva tõe tunneb ära ikka iseendas. Eeldusel, et ta on valmis iseennast kuulama, mitte ei peida ennast aja jooksul välise surve mõjul kujunenud ego taha. Sellepärast on oluline olla eelkõige inimene, mitte ego.

‎‎Kui soovid olla õnnetu, siis tee nii nagu sinult kõik ootavad. Näiteks teeni võimalikult palju raha ja usu enam-vähem kõiki infoallikaid.

Kui soovid olla õnnelik, loobu ette antud egomängudest

Sul ei pea olema otseselt kuhugi kiire. Sa ei pea tormama liigse raha järele. Sa ei pea ennast veenma, et riiklik kõrgharidus annab sulle oskuse saada elus paremini hakkama. Rahaliselt ehk on tulusam, kuid elukogemus, inimlikud teadmised ja omadused on selgelt väärtuslikumad. Näiteks empaatia, heasüdamlikkus, kaastundlikkus ja armastus.

Arved tahavad maksmist – jah. Kas kõik arved peavad olema suured – alati mitte. Kas palgatööst piisab, et ära elada – oleneb. Liigne rabelemine kedagi rikkaks ei tee. Koonerdamine ka mitte. Kas tööl peab olema liigselt aktiivne ja kogu aeg sahmima? Ei. Olgugi, et nõutakse töölepinguga nii üht kui teist. Seda, mida pole nõutud, ei ole alati vaja.

Käskude ja keeldude maailmas on paljudel inimestel üsna keeruline

Kui ei tee nii ja naa, siis tuleb karistus – nt ei anta nii palju raha kui kokku lepitud või võetakse ära. Ikka nõutakse.

Nõudmisetega on aga selline lugu, et austust ei saa nõuda, vaid see tuleb välja teenida. Näiteks tööandja surub peale kohustusi, käsutab ja keelab – töötaja võib küll teha head nägu, kuid hoolimata sellest ei austa ta seda ettevõtet, kus ta töötab.

Austust pole keeruline välja teenida. Ka juht on eelkõige inimene, mitte amet. Olgugi, et neile meeldib juhi sildi taha peitu pugeda, ei muuda see tõsiasja, et inimene on inimene. Kui inimene on inimene ja ei jää egopõhise tiitli taha peitu, siis tuleb ka austus. Kui ühel inimesel on halb, on kõigil halb. Ehkki see ei pruugi kohe välja paista – nii on. Ettevõttes, kodus ja kõikjal.

Ettevõtete häda aga kipub olema see: kasum enne, hiljem inimene. Olgem ausad – ega liiga palju asju ja vara ei pruugi kõigile sobida. Ego läheb suuremaks ja inimlikkus ei paista sealt tagant halvemal juhul enam selles elus väga väljagi.

Piisavalt on piisavalt. Nii palju kui vaja – sellest on küll. Liiga palju pole vaja, et egodele muljet avaldada.

Riiklikus hariduses ei ole ka midagi halba

Kõik sõltub sellest, kuidas sa omandatud teadmisi kasutad. Samuti ka, kuidas peale hariduse omandamist teistega ja iseendaga käitud. Kas hakkad hiljem teistelt midagi nõudma? Sa tead paremini ja rohkem, sest sul on diplom ja nii on sulle keegi ette kirjutanud, et on õige? Või arvestad kõiki asjaolusid ja jääd siiski inimeseks?

Varandusepõhine edukultus kipub inimesele halvasti mõjuma, sest inimlikkus väheneb ning ego suureneb. Inimene kipub ennast pärast „edukaks saamist“ teistest paremaks pidama.

Seda sellepärast, et ta arvab, et teab teistest rohkem ning kipub ka tekkima arusaam, et tal on nüüd suurem elukogemus.

On ka reaalne, et selliste arusaamadega inimene läheb näiteks ettevõtte juhiks või veel kuhugi ning hakkab teisi kas õpetama või neilt nõudma midagi, mis tema meelest on õige.

Õpetustega on selline lugu, et neid ei ole vaja teistele peale suruda

Oluline on jääda ikka inimeseks ning arvestada teistega ka. Sellepärast ma ei suru kellelegi midagi peale, vaid kirjutan pigem iseenda jaoks ning mul on ka tunne, et keegi soovib veel nendest arusaamadest, mis mul elust on, osa saada.

Ma ei soovi ka kelleltki raha kätte saada. See pole minu eesmärk. Minu eesmärk on see, et maailmas oleks rohkem inimest, mitte arusaamu, et nii ongi õige nagu keegi ütleb. Kes soovib, võib alati midagi mulle kanda või minult nö osta. Võib ka saada täiesti tasuta. Sellisel juhul võib mulle kirjutada. Kui on vaja, siis on vaja. Aega leian alati, kui vaja. Kokkuleppele saab vast ikka.

Mina ei soovita kellelegi mitte midagi. Lihtsalt pakun erinevaid vaatenurki. Igaüks ise otsustab, mis info on talle vajalik ja õige.

‎Sul on oma tõde. Sa tunned selle ära. Kui jääd kahtlema, oled iseennast kaotanud ja sattunud kellegi teise kontrolli alla. Tunneta, mis on hea ja õiglane sinule.