On hetki, kus elu näeb väljastpoolt täiesti normaalne välja. Töö saab tehtud, rollid on täidetud, päevad mööduvad. Ja ometi on sees väsimus, mida ei saa välja puhata. Rahutus, millele ei oska nime anda. Tunne, et oled olnud kaua tugev, aga iseenda oled vahepeal kuhugi ära kaotanud.
Just sellest kohast algab raamat Iseenda juurde tagasi. Mitte kriisist ega murdumisest, vaid vaiksest sisemisest märguandest, et midagi olulist vajab tähelepanu.