Depressioonist välja tulemine on protsess. See ei juhtu üleöö ning iga inimese teekond on erinev. Alljärgnevad sammud ei asenda professionaalset abi, kuid võivad olla toetavad ja aidata sul endas veidi rohkem selgust ja tuge leida.

1. samm: otsi abi

Depressiooniga üksi võitlemine on väga kurnav. Sageli võtab see nii rohkem aega kui ka jõudu ning mõnikord võib olukord hoopis süveneda. Abi otsimine ei ole nõrkus, vaid hoolimine iseendast.

Võimalusel tasub pöörduda psühhiaatri või psühholoogi poole, kes aitab koos sinuga mõista, mis sinu seisundi taga on. Kui spetsialisti vastuvõtule ei ole kohe võimalik pääseda, võib olla hea esimene samm perearsti poole pöördumine.

Spetsialist ei saa sinu elu sinu eest korda teha, kuid ta saab aidata luua seisundi, kus sul on rohkem jõudu ja selgust iseenda toetamiseks. Kui esimene spetsialist ei sobi, on täiesti lubatud otsida endale teine.

Kui abi ei ole parasjagu kättesaadav, on oluline teha väikeseid samme enda toetamiseks seni, kuni see muutub võimalikuks.

2. samm: õpi märkama oma mõtteid

Depressiooniga kaasnevad sageli rasked, lootusetud ja korduvad mõtted. See on haiguse osa – mitte sinu iseloom ega tõde sinu kohta.

Oluline on meeles pidada, et sina ei ole oma mõtted. Mõtted on osa sinu sisemaailmast, kuid nad ei defineeri sind. Kõik mõtted ei ole kasulikud ega tõele vastavad.

Võimalusel püüa märgata, millal mõtted muutuvad eriti kurnavaks, ja tuleta endale meelde, et need on mööduvad. Vahel piisab juba sellest, kui sa ei võta neid automaatselt tõe pähe.

3. samm: suhtle oma emotsioonidega leebelt

Emotsioonid on inimlikud ja vajalikud, kuid depressiooni korral võivad need muutuda väga intensiivseks ja väsitavaks. Sa ei pea oma tundeid maha suruma ega nendega võitlema.

Võid proovida lihtsat harjutust: märka, mis sinu sees toimub, ilma seda hindamata. Ole hetkeks lihtsalt kohal. Hinga aeglaselt sisse ja välja ning luba endal tunda, ilma et sa peaksid kohe midagi muutma või lahendama.

Eesmärk ei ole emotsioonidest vabanemine, vaid nendega mitte täielikult samastumine. Kui tunded saavad olla nähtud ja lubatud, võivad nad tasapisi ka vaibuda.

4. samm: kasvata teadlikkust iseendast

Teadlikkus tähendab oskust märgata, mis sinuga parasjagu toimub – kehas, tunnetes ja mõtetes. See ei nõua pingutust ega täiuslikkust.

Püüa aeg-ajalt peatuda ja küsida endalt: kuidas ma end praegu tunnen? Ilma hinnanguta. Ilma vajaduseta kohe reageerida.

See aitab vähendada automaatseid reaktsioone ning annab rohkem ruumi rahulikemaks valikuteks, ka keerulistes olukordades.

5. samm: kuula oma sisemisi soove

Depressioon võib summutada rõõmu ja motivatsiooni, kuid kusagil sügaval on siiski olemas see osa sinust, mis igatseb millegi tähendusrikka järele. See võib avalduda unistuste, huvide või väikeste hetkedena, mis toovad kas või veidikenegi kergendust.

Sa ei pea kohe teadma oma „eluülesannet“. Piisab, kui teed väikese sammu selle suunas, mis tundub natukenegi õige. Isegi näiliselt ebaõnnestunud katsed võivad aidata sul paremini mõista, mida sa tegelikult vajad.

6. samm: tee otsus ennast toetada

Muutus algab sageli väga vaiksest otsusest: ma proovin ennast aidata nii hästi, kui praegu oskan. See ei tähenda, et sa peaksid olema tugev või alati positiivne.

Takistused muutustele on loomulikud, eriti kui oled väsinud ja kurnatud. Ole enda vastu leebe. Mõistus võib olla hea abivahend, kui seda kasutada enda toetamiseks, mitte enda süüdistamiseks.

7. samm: tuleta endale meelde, et sa oled enamat kui su seisund

Depressioon võib panna tundma, nagu oleks kogu sinu olemus selle seisundiga määratud. Tegelikult oled sa palju rohkem kui oma hetkevalu, mõtted või tunded.

Sa oled elav inimene, kellel on võime kogeda, õppida ja tasapisi muutuda. Isegi siis, kui praegu on väga raske, ei tähenda see, et nii jääbki.