Eluülesanne seondub paljudele sõnaga esoteerika, mis on samuti üks elu osa. Minule meeldib lihtsalt öelda, et see on kõik see, mida oled tulnud siia sündides tegema või pealtnäha mitte tegema.

Siin sa oled ja loed neid kirjaridu. Vahel võid ehk ka tunda, kas see on päriselt see, mida sa tegelikult tahad. Kas elad sellist elu, nagu sa oma hinges igatsed, või püüad seda luua?

Kui sul eluülesandega seotud küsimused hetkel on päevakorral, siis ilmselt tunned, et midagi kripeldab või võiks olla pisut teisiti.

Ühiskondlikud ootused ja sisemine igatsus

Inimestele on loodud ja ette antud ühiskondlikud juhised, kuidas ja mida saavutada, et oleksid justkui selle tulemusel õnnelik. Samas igaühe jaoks ei pruugi eeltoodud eduvalem toimida.

Hinge võib ikka jääda väike igatsus või tunne – kas see kõik on ikka minu jaoks? Kas see on see, mida ma tõeliselt vajan, et olla õnnelik?

Siin jõuamegi taaskord selleni, et kas selline kogemus on sulle praegu veel vajalik. Jõuame ka selleni, et kõiki asjaolusid ja mõjutusi arvesse võttes oleme just täpselt seal, kus olema peame.

Nüüd on jõudnud kätte koht, kus saame hakata edasi liikuma.

Siin ja praegu

Kus me siis oleme? Siin ja praegu. Vaata enda ümber, tunne ja koge kõike, lihtsalt ole ning tunne, mida vajad ja tahad.

Võimalik, et soovid paremat keskkonda enda ümber, teist tööd ja elukohta. Neid soove võib jaguda küll ja veel. Siinkohal tekivad sellised soovid, milleks ühiskond meid maast ja madalast – väiksest inimesest peale – on ette valmistanud. See on justkui lõks, mis on loodud selleks, et sinna kinni jääksime.

See lõks ei pruugi olla teiste inimeste poolt teadlikult loodud, kuid see ei muuda fakti, et me kõik oleme selles teatud määral osalised. Me oleme kõigega seotud, mis on meie ümber ja sees.

Elukool ja korduvad mustrid

Väga paljudest lõksudest on võimalik välja saada. Selleks on olemas elukool, mis aitab lihvida meie oskusi ja õpetab paremini kui miski muu.

Kõik meie ümber kipub pidevalt muutuma ja korduma. Alates aastaaegadest ja lõpetades päikesetõusu ja loojanguga.

Iga kord aga tuleb see siiski isemoodi. Lehtede kuju on igal aastal pisut erinev. Lehed on sügisel kirjud erinevates varjundites.

Päikesetõusu hetkel on meis erinev tunne ja teistsugused mõtted ning kogemused. Me oleme ajapikku erinevatest asjadest aru saanud.

Mõned arusaamad on muutunud selgemaks, teised kaugemaks – ja siis teinekord jälle lähemaks.
Erinevates varjundites elu muutub ja kordub.

Vahel märkamatult ning vahel selgelt. Justkui sünd ja surm. Taassünd ja siis uuesti n-ö surm.

Olemine, mitte põgenemine

Kõik taandub olemisele, mitte põgenemisele ega tagaajamisele. Jookse, mis sa jooksed – see, mida püüad vältida, saab su ikka kätte juhul, kui sinu sees on näiteks hirm või viha millegi vastu.

Kui sinu sees on sellised kogemuslikud emotsioonid, mis elu häirivad ja millele sa alistud ning nendest tulenevalt langetad otsuseid, siis oled taoliste nähtuste või energiate kontrolli all. Sa toidad hirme ja viha ning muud taolist.

Hirmude, viha ja muude sarnaste kogemuste läbielamine ei ole sildistavalt halb – see on kogemus.
See on osa sinu elukooli õppekavast.

See õppeprogramm kestab seni, kuni üks õppetükk on selge. Kordamine kestab seni, kuni märkad, et see, mida sa hetkel teed, ei vii sind sinna, kuhu sooviksid.

Siht ei ole kaugel

Sinna, kuhu minna soovid, ei ole kaugel. See on siin ja praegu – elu.

Küsimus on selles, et see kogemus oleks inimväärne, mitte pidev kannatuste rada ja aukude lappimine. Lõpmatuseni midagi kokku lappida ei saa, sest pole üldjuhul peale kõiki lappimisi alles enam midagi, mida lappida.

Meid halvavad hirmud, vihkamine, kahetsemine, pettumus, tüdimus ja teised sarnased emotsioonid.
Edasi viib meid kõik see, mis toidab meie hinge.

Hing ihkab kõike ilusat, mis meile kallis ja tõeliselt oluline.

Kõik inimesed ei pruugi olla oma põhiolemuselt head. Mõned neist justkui toituvadki hirmudest ja muust sellisest.

Valik ja peatumine

Mida siis teha? Hoolimata hirmust saab astuda kõrvale ja liikuda edasi. Teekond jätkub lõputult. Oluline on teekond. Edu ei ole tulemus, sest edu ongi teekond. See, kuidas ennast sellel teel tunned, määrab ära sinu elukogemuse kvaliteedi.

Kui teed asju, tundes end halvasti ja vihaselt, siis oledki vihane. Kui teed midagi armastusega, on tulemus armastusega loodud.

Lõplik koht, kus tuleb teha otsus, tekib siis, kui vanaviisi enam ei toimi – sa ei saa teel edasi liikuda nii, et oled pidevalt väsinud, vihane, ärritunud ja pettunud.

Selles kohas tõmbab elu ise pidurit. Elu paneb sageli inimese justkui peatuma ja tunnetama, kuidas edasi liikuda.

Tagasi iseenda juurde

Sellisest peatumisest tekib uuesti soov liikuda just sinna, kuhu soovid. Juhul, kui valid vana raja, kordub kõik taas. Muutub, kuid kordub.

Ükski rada või eluteekond ei vii sind tegelikult kuhugi lõplikult kohale, sest elu ja areng on lõputu, muutuv ja korduv.

Lahendused saab luua. Esmalt tekib sisetunne, et midagi võiks justkui teisiti teha, kuid hirmud, ebakindlus ja muu taoline kipuvad ikkagi liikumist takistama. Oluline on valida, mida ja keda toidad.

Kui endas kahtlema hakkad, oled sattunud uuesti lõksu. Sinu tõde ja teadmine on alati olnud sinus endas sees – varjus.

Tunne enne mõtet

Kerkib korduvalt päevakorrale küsimus: „Millist elu ma elada soovin?“ Mida tahan tunda?

Tahtmine on taevalik ning saamine iseasi. Küsimus on selles, kelle poolt on see tahtmine loodud või sinusse istutatud.

Kui inimene hakkab kuulama iseennast, tundma iseennast ning järgnema hingeigatsusele, siis ta satub tagasi iseendale olulisele rajale.

Igale probleemile on lahendus, kuid mitte ilmtingimata selline, nagu mõtled. Lahenduse tunned, kuid mõtlemisega lood neid vahel pigem juurde.

Olemise lihtsus

Oluline on olla. Lihtsalt olla. Vahel tuleb lihtsalt peatuda ja tunnetada – ära tunda, mida tõeliselt vajad.

Tulles tagasi eluülesande juurde, saame öelda, et inimene ei ole sellest kaugenenud, vaid ta on seda vältinud. Mida väldime, kogub jõudu juurde.

Mida tunneme, annab lahenduse saada uuesti ehedaks ja tõeliseks iseendaks. Sealt edasi jätkub lõputu areng ja muutumine.

Muutused ei sünni kohe. Mõnikord sünnivad need hetkega, teinekord võtavad materiaalses maailmas aega.

Sa ei vaja nii palju asju. Sa ei vaja nii palju infot väljastpoolt. Oluline on märgata iseendas igatsust või tunnet, mis suunab sind edasi.

See lugu on äratundmisest ja lahendustest. Kuidas keegi seda võtab ja otsustab, on igaühe enda tunne – või kellegi teise väljamõeldis.