Üldiselt öeldes võib öelda, et Eestis vohab palju rahulolematust ja isegi võiks öelda, et vingumine on meie rahvussport. Päris nii lihtsalt muidugi teemat käsitleda ei ole vajalik, vaid on oluline vaadata otsa ausalt põhjustele ja igaühe enda käitumise tagamaadele. Alustame haridusest.

Ainult kooliharidus ei loo täiesti tervet ühiskonda. Selle tõestus on meid ümbritsev inimkäitumine ja vaimse tervise kriis. Lisaks riiklikult etteantud haridussüsteemile pean mina ka hariduse osaks elukooli poolt antud ja omandatud infot. Selline haridus saab aga alguse kodust ja lapsevanemate tahtmisest ning oskustest anda oma järeltulijatele piisav ettevalmistus eluks hakkama saamiseks.

Elus hakkama saamine ei võrdu ainult rahatarkusega. See tähendab ka eneseväärtustamist ning kõige selle ära tundmist, mis teeb sind päriselt õnnelikuks.

Lapsevanemad arvavad, et nad teavad, mis nende lastele on parim. Neil võib olla õigus, kuid mitte alati. Isegi, kui neil on õigus, ei saa seda oma lastele kogu aeg vägisi nö peale sundida. Oluline on jagada soovitusi ning julgustada lapsi iseendas ära tundma, missugune lahendus sobib neile endile kõige paremini. Näiteks ei ole vaja nõuda oma lastelt, et nad käiksid sunniviisiliselt sellistes huviringides, mis neile päriselt huvi ei paku. Sama lugu on ka eriala valikuga. Tasuv eriala ei garanteeri õnnelikku elu. Raha võib ju olla, kuid sisimas võib jääda ikkagi selline rahulolematus või soov millegi tähendusrikkama järele. Vaja on lisaks hingetoitu.

Me ei pea olema kellestki rahaliselt pidevalt rikkam. Inimene ei pea ka ennast haigeks töötama ja mitme töökoha vahel rabelema. Tänapäeval on jõukas olla populaarne, kuid kas seda kogemust ka kõigile vaja on? Vaevalt. Mõnele inimesele võib liigne rikkus olla ka kahjulik – loteriivõitja võib ennast surnuks pidutseda. Jõukas inimene võib hakata tahtma suuremat kasumit aina rohkem ja rohkem justkui narkootikumi jne. Piisavalt on piisavalt. Enda tervise hinnaga ei ole vaja liigset raha kokku kuhjata.  Ületöötamine võib põhjustada läbipõlemist ning selline inimene võib tekitada näiteks liiklusohtlikke olukordi – seega on otsene oht meie elule ja tervisele. Selle nimel, et olla naabrist rikkam, ei pea ennast ja teisi lõhkuma.

Oluline on, et kodune kasvatus aitaks vähendada puudujääke riigi poolt pakutud hariduse kvaliteedis ning vastupidi. Üks saab täiendada teist.

Hea tervis ja oskus õpitut kasutada aitab tunda elust rõõmu

Paljud vingumised elus tegelikult võivad hoopis tekkida inimese terviseseisundist – näiteks depressioon teeb sageli jõuetuks ja pärsib motivatsiooni. Oluline on otsida abi ja ennast terveks ravida.

Teised negatiivsed olukorrad inimese elus tulevad madalast haridustasemest ja olen kuulnud siit ja sealt jutte, et madalalt haritud inimeste seas on eluga rahulolematus suurem, sest nende elukvaliteedi materiaalse hakkamasaamise osa on oluliselt piiratum kui kõrgelt haritud inimeste seas.

Siinkohal toon esile asjaolu, et kõik inimesed ei pea olema kõrgelt haritud riigi poolt etteantud juhiste järgi ning kõigil ei ole see ka võimalik, kuid võimalik on väga paljudel õppida paremini majandama – mõtlema läbi, mida osta, millal osta ning kas osta. Nii võib jääda raha üle juhtudeks, kui seda peaks ootamatuseks vaja minema.

Kui ei ole võimalik säästa, siis näpuga ei ole mõtet teiste suunas näidata, sest see ei muuda midagi, vaid teiste süüdistamine väsitab iseennast. Küll aga võib viisakalt koputada riigijuhtide südametunnistusele ja küsida: kas nii peabki olema ning kas midagi on võimalik selles osas paremaks muuta?

Ma pakuks välja ühe mõttekoha, kus võiks vähemasti korraks peatuda. Näiteks võiks ettevõtte palgal olevate töötajate töötasu sõltuda firma majandustulemustest. Näiteks majandustulemuste paranemisel muutuks töötajate töötasu igal aastal kõrgemaks ning tulemuste halvenedes langeks ka töötajate palk. Sellisel juhul tunneks töötaja, et tema panus loeb ja tema tööst sõltub konkreetselt töötasu suurus. Riigijuhtide – inimeste, kes teenivad rahvast –  töötasu saab sõltuda riigis elavate inimeste elukvaliteedist – rahva tervise üldisest paranemisest ja heaolust. Muidugi kahtlen selle ettepaneku tõhususes, sest ettevõtjad kasumit ei soovi üldjuhul väga jagada ning ega väike tasu heade töötulemuste eest ei muudaks kedagi oluliselt rikkamaks. Küll aga ettevõtja kasum väheneks oluliselt. Lihtsam on õppida majandama ning pisut ennast ületada ning mitte Facebookis ja Delfis surfates ennast pidevalt üles ässitada.

Eestis on soodsad tingimused ületöötamiseks ja vaimse tervise probleemide tekkimiseks. Siin väga paljude inimeste arvates peavad nad pidama mitut töökohta korraga, et tagada inimväärne elu oma perele.

Ületöötamisega on aga selline lugu, et see kipub looma juurde terviseprobleeme – läbipõlemine, unehäired, depressioon, ärevus jne. Paljud nendest terviseprobleemidest ei ole lühiajalised. Need kurnavad meid kõiki. Näiteks depressioonis inimene oma negatiivse mõttelaadiga on väga väsitav oma lähedastele. Selle haiguse ravi on tihtipeale väga kaua kestev ning selle ravi tuleb ikkagi maksumaksjal kinni maksta. Ka võib juhtuda, et tööandja peab kergitama oma rahakotti, kui töötaja nõuab hüvitist.

Oluline on igaühe panus Eesti Vabariigi arengusse

Arenguruumi on kõigil ja alati ning üks oluline inimese arengut toetav osa on väärikas elukeskkond. Elukeskkond on kõik see, mis meid ümbritseb, sealhulgas teised inimesed.

Panuse parema elukeskkonna loomiseks annab ka see, kui sa vahel naeratad kellelegi või ütled hommikul näiteks oma last lasteaeda viies vastutulevale inimesele tere, mitte ei keera pead kõrvale ja ei vaata taevasse. Sa võid olla ka lihtsalt abivalmis ja hoolida – väikesed kaasinimese märkamised on tegelikult väga suured asjad.

Viisakas ja inimväärne käitumine saab alguse koduseinte vahelt. Pole mõtet teisi süüdistada, kui ise väärikas inimene olla ei taha.

Oleme eeskujuks oma lastele ning seetõttu on hea, kui kodus on asjad korras. Austagem iseennast ja oma lähedasi.

Tähtis jätta teised inimesed rahule

Me kõik oleme erinevad ning pole vaja oma egost tulenevaid arusaamu oma lähedastele ja tuttavatele jõuliselt peale suruda üksnes seetõttu, et sinu arvates on see õige.

Inimene, kes arvab, et tal on kogu aeg õigus, on ühiskonnale ja halvimal juhul tervele maailmale ohtlik. Vaadakem kasvõi erinevaid riigijuhte, mida nad oma õigusega korraldavad ja kelle otsuste tulemusel teisi riike rünnatakse.

Alati tuleb arvestada võimalusega, et inimesel ei ole õigus, sest vastasel juhul on ta teistele ebamugav ning halvimal juhul kurnav ja ohtlik. Kui olukord ei ole otseselt kurnav ega ohtlik, siis tasub kaaluda, kas miski väärib sekkumist.

Koolidiplom ei anna oskust õnnelikult elada

Doktorikraad ei tee inimest teistest paremaks. Maailmas on väga palju diplomeeritud asjatundjaid, kuid see ei ole garanteerinud rahulolematuse olulist vähenemist ja elukvaliteedi väga suurejoonelist paranemist tervikuna Eesti Vabariigis. Vähemasti mitte juttude põhjal. Elukvaliteedi paranemisele aitab ka iseenda jaoks olulise info äratundmine ning mitte liigne eneseanalüüs.

Isegi, kui inimene oleks võimeline kõik raamatud ja koolid läbima, ei ole ta ikkagi maailma kõige targem inimene. Inimese teeb taiplikuks oskus kohaneda, iseendast ja teistest arusaamise võime ning oskus leida lahendusi.

Egopõhine maailmaparandamine ja kitsanägemuslik arusaamisvõime, et „nii on õige“ ei ole jätkusuutlik. Maailma ja teisi inimesi ei pea alati meeleheitlikult muutma, vaid tähtsam on muuta iseennast, kohaneda, hoolitseda iseenda ja oma lähedaste eest, kuid liigne egoism ja oma ego upitamine põhjustab teistele inimestele kannatusi. Maailma saab ka rahulikumalt muuta, väljendades oma tõde ning soovitades kaasteelistel iseenda jaoks ära tunda oluline info.

Lisaks mõtlemisele on oluline ka iseenda tundmine

Eelkõige tuleb arendada oma tunnetust ja empaatiavõimet. Mõtteid on terve maailm täis. Surivoodil ei soovi vast keegi, et ta oleks elus võimalikult palju mõelnud, vaid tõenäoliselt ikka meenub kõik see, mida me elu jooksul tundsime ja kellega koos aega veetsime.

Tähtis on tunda iseendas ära õige lahendus. Ülemõtlemine ja liigne enese- ja teiste analüüs ei pruugi aidata. See on suletud ring ning jookse, mis sa jooksed – sein tuleb ikka ja alati ette.

Õnnelik elu on suuresti enda teha

Haridus, tervis ja oskus elus hakkama saada on väga tähtsad. Elu muutub pidevalt ning sellel hetkel, kui sa lõpetad mõne kooli, on need teadmised juba vanad, sest kõik meie ümber on selleks ajaks muutunud. Seda esmapilgul võib-olla märkamatult.

Kui üks raamat saab kellegi poolt valmis kirjutatud, on teine juba asemele loodud. Ja kui üks taipamine on elus tekkinud, ei tarvitse sellesse kinni jääda, sest siis on inimese areng pidurdunud.

Hea tervis algab tervislikest harjumustest. Elurõõm algab kõige selle äratundmisest, mis sinu hinge paitab ning õnnelikuks teeb.

Võib tõdeda, et ükskõik kui targad näivad kellegi mõtted ja poliitilised ettepanekud – see ei pruugi tegelikkuses nii olla. Viisakalt rääkiv ja riietuv inimene ei pruugi olla heade kavatsustega. Maailmas on riigijuhte, kes teevad kurja, riietuvad hästi ja suhtlevad viisakalt. Samuti ebaviisakalt käituv inimene ei pruugi olla halbade kavatsustega, kuid nende väljenduslaad ei ole just kõige osavam.

Oluline on tunda ära õige lahendus iseendas

Öeldakse vahel, et idioot, kellel on plaan, on edukam, kui geenius, kellel plaan puudub. Täiuslikku lahendust aga jääbki otsima. Oluline on püsida teel ja astuda samme, sest teelt pidevalt kõrvale kaldumine aeglustab kohale jõudmist ning eesmärk võib jääda täitmata.

Eesti vajab muutust, kuid mitte pidevat näpuga näitamist. Eesti vajab ka rohkem koostööd nii riiklikul kui üksikisikute tasandil.

Ma ei väida, et mul on kõiges õigus. Inimene, kes arvab alati, et ta teab teistest rohkem ja teised ei tee asju õigesti, võib esineda nartsissistlik isiksusehäire, mis on kahjulik tema lähedastele. Sellistel inimestel on suur võimu- ja kontrollijanu ja vaimse tervise spetsialistid teavad sellest kindlasti paremini rääkida. Kas sellised inimesed peaksid pääsema riiki juhtima või mitte? Vastust vast teab igaüks ise.

Inimesi on tõepoolest igasuguseid ning paljud asjad elus paneb aeg paika. Oluline on olla ise hea inimene ning tunda ära, mis on elus tõeliselt oluline. Igaüks tahab omamoodi head saavutada. Kõigile aga ei pruugi ühe konkreetse inimese nö hea sobida ning teatud terviseprobleemidest tulenevalt hakkab oma õigust mõni inimene ka teistele peale suruma. Sõdu õigustavad riigijuhid vist arvavad ka, et nad teevad head – küsimus on üksnes, kas see hea on ikka alati õige. Siinkohal soovin lõpetuseks meenutada vanarahva tarkust: „Tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega“.

Kui Sa tunned, et info oli Sulle kasulik või see võiks kedagi aidata, siis palun jaga seda postitust!